Mina > Kõige algus

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 12. juuli 2008
Arvatav sugu oli tüdruk.

Emme mõtles mind oodates: Kuna mind oli säästetud igasugustest rasedusega seotud probleemidest, siis tundus vahepeal täitsa uskumatu - et minu sees kasvab üks pisike inimene. Viimastel nädalatel oli kõht juba päris suur ja segas magamist (keeramine oli täitsa raske tegevus). Ja lõppude-lõpuks ei jõudnud ära oodata, millal seda väikest lapsukest süles saan hoida.

Oodates kutsuti mind nii: tibu


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 16. juuli 2008 kell 00:39
Olin kena tütarlaps!

Kaalusin sündides: 3466 grammi
Olin sündides: 50 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 9/9
Minu juuksed olid tumepruunid
Silmad olid tumehallid


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: TÜ Naistekliinik
Sünni juures viibisid: issi ja ämmaemand
Ämmaemand oli: Aili Piir

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Väga tore ämmaemand. Rahulik ja kogenud.

Emme kirjeldus sünnitusest: Kõik käis suhteliselt kiiresti. Tundisn juba hommikust alates ebaühtlaseid valusid. Issit hoidsime veel teadmatuses. Lõuna paiku teavitasin ka issit, et täna tõenäoliselt minek. Õhtul 5-6 paiku hakkasid regulaarsed valud. Käisime issiga jalutamas. Kodus jõin veel nõmm-liivateest tehtud teed. Kella poole kümne ajal hakkasime haiglasse sättima (tuhude vahe oli ca 5 min). Haiglasse jõudes kiitis ämmaemand, et emme on kodus tubli töö ära teinud (avatust oli juba 8cm). Ämmaemand jättis meid issiga veel kahekesi valutama. Valud olid täitsa kannatatavad (ja õnneks said kiiresti otsa). Kuna veed polnud veel ära tulnud, siis tehti varsti need lahti. Ning suht kähku tuligi tungiv soov pressida. Ämmaemand toetas minu jala vastu enda puusa ja lubas lükata (nii kergem) ning kätega hoidsin issi käest kinni (ta sai ka sünnitusarmid -verevalumid). Laps ei tahtnud üldse välja tulla - kaks korda kui peanupp juba paistis, otsustas tema tagasi minna. Ju vist oli nii hea olla seal. Aga emme ei jätnud jonni ja mõnikümmend mitutit peale südaööd oligi pisike siputav ja vääksuv lapsuke mul kõhu peal. Kaeti meid siis tekkidega kinni, kuni mulle tehti mõned õmbluspisted ja lõpuks jäeti lihtsalt laps paariks tunniks kaissu oma esimesi ampsusid otsima/saama.
Täiesti uskumatu tundus, et see pisike laps, keda nii väga ootasin, oli lõpuks mul kaisus.
Kes mind haiglas külastasid: Esimesena jõudsid meile külla Laura koos emme ja issiga; seejärel vanaema, vanaisa ja tädi Anu; Kristofer emmega ning lõpuks ka teine vanaema koos Andro ja tädi Anneliga. Järgmisel päeval külastas meid veelkord tädi Triin ja õhtul tädi Teele. Ja loomulikult oli issi ka võimalikult palju meie juures.

Haiglas veedetud aeg: Haiglast saime välja kolmandal päeval. Haiglas veedetud aeg kulus meil üksteisega kohanemiseks. Mina suuremast osast tudusin. Vahepeal tegin ka kõva kisa ja nõudsin süüa. Aga kuna ma veel hästi ei osanud süüa ja emmel eriti polnud ka midagi anda, siis sain arstitädide käest natuke pudeliga süüa juurde.

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Annaliisa Kivi, see pandi minule 21. juuli 2008 (~5 päevaselt).

Miks just selline nimi? See ju nii ilus nimi ja sobib mulle väga hästi.
Teised valikud olid: Annabel

Minu hüüdnimedeks on: tibu, tipsu, konnalonni, käbi

Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 18. juuli 2008 (~2 päevaselt)
Kodu aadressiks oli: Alasi 31a-47, Tartu
Ilm oli: Oli soe ja päiksepaisteline.




POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!
 MINA
 KÕIGE ALGUS
 MINU ARENG
 ESIMESED...
 SUGUPUU
 PÄEVAKAVA
 TÄHTPÄEVAD
 TERVIS
 LASTEAED
 MEEDIAGALERII